1
 

Hei, kas sa kooli tahad tulla? Klikka siin!

 

 

« Tagasi

Direktori veerg

Järgmise nädala, 10.-14. mai koolijutt.

Alustan seekord sellest, et praegu tuleb nii välja – vabariigi valitsus ei taha, et ma oma nädala ülevaadetega lõpetaks. Tunnistan ausalt, et kirjutised ei valmi mul eriti lihtsalt, kuigi nii võidakse arvata. Seega pean veelkord pingutama. 

EV valitsus jõudis sellel nädalal otsusele, et 10. maist ülejäänud õpilased kooli siiski veel ei tule. Ilmselt tuleb oodata uue nädala otsuseid. Suur enamus õpilastest, keda praegu kooli on lubatud, on kooli lubamise otsusega siiski väga rahul. Muidugi on ka teistsuguseid õpilaste arvamusi kuulda – ei saa ise aega planeerida, nüüd ei saa kella 9-ni või 10-ni hommikul magada, tuleb varem magama minna, jne. Kool toimib, tunnid nii kontaktis kui ka distantsilt käivad. Ilmselt on vaja praeguses olukorras leida optimaalne õppimistempo ja väljundid, kuidas edasi liikuda. Kordamine võiks olla praeguse aja märksõna. Loodan väga, et õpetajad oskavad leida õige tee õpiprotsessi käivitamisel kontaktõppes. Väikseid arusaamatusi on juba ette tulnud, erinevatest  arusaamadest tulenevalt, kuid loodan, et otsitakse üheskoos õpilastega häid lahendusi. 

Olen pidanud selle nädala jooksul mitmeid erinevaid aruandeid ja vastuseid tegema, kuidas koolidel läheb kontaktõppes. 12-aastased ja vanemad õpilased ning õpetajad kasutavad koolimajas maske. Desinfitseerimine on au sisse tõusnud. Tunniplaani ja vahetunni süsteemi oleme kohandanud olukorrale ja nõuetele vastavaks. Toidupakkide saamise süsteem järgmisel nädalal jääb samaks. Toitlustamine koolimajas on toimub hajutatuna. Ilm ei ole just soosinud, kuid mitmed tunnid on toimunud siiski õues. Õpetajate koosolekud toimuvad kõik zoomi teel. Ootame, et olukord pandeemiarindel läheks paremaks.  

Lõppu paar naljakat seika, mis koolimajas on juhtunud sellel nädalal. 

Seisan siis esmaspäeva hommikul, enne tundide algust, tähtsalt garderoobis, mask ees ja tervitan kõiki koolimajja tulijaid. Muide, „tere" on mingil hetkel kuhugi koos koroonaga kaduma hakanud. Aga hakkama me kuidagi saame ja asi vast läheb paremaks. See selleks. Läheb siis minust üks neljanda klassi poiss mööda, mittemidagi nägevas olekus ja pilk maas. Ma siis ütlen talle „tere" ja küsin, et kas sa ei näinud mind? Ta siis viisakalt, väheke elevil olekuga vastu: „Oi, ma ei tundnud teid äragi". Ma siis rahulikult küsisin, et palju neid hommikusi, enne tunde maskides, garderoobis ringi käivaid kiilakaid ikka talle TG-s vastu tuleb? 

Teine olukord tekkis sellest, et TG ees oleval lipuvardal läks tross katki (kõik asjad vananevad siin maailmas) ja lipp oli vajunud poolde vardasse. Üks tähelepanelik linnakodanik oli küsinud siiras uudishimus ühe õpetaja käest, et kas teil on koolis lein? Võib ka nii öelda, kui õpilasi koolis pole. 

 

Ilusat nädalalõppu!

 

Tervitades,

TG direktor

Elmu Koppelmann